Jälle on mul näpu vahel uue korteri võtmed. See tähendab järjekordselt uusi seiklusi ja kogemusi. See kõik on ühest küljest põnev ja teisest küljest hirmutav. Samas kui minu ettevõtmised mind ei hirmutakss, siis ei oleks see piisavalt suur ettevõtmine. Ehk siis püüan mitte sattuda mugavustsooni. Kui kolm korterit juba toimivad ja tekib väike rahu ja turvatunne, siis ma tean, et on aeg uueks ettevõtmiseks…seega oli aeg #nr4-ks 🙂 Kõige selle kõrvalt tuleb käia ka tööl ja koolis…oot ja siis vajavad lapsed ja kodu ka tähelepanu…ja vahel tahaks teatrisse…seega siit tuleb minu tänane teema…läbipõlemine. Kuidas seda vältida? Kui teada saad räägi mulle ka..funny. Aga tegelikult on mõned nipid siiski olemas.

Mina olen näiteks avastanud, et läbipõlemine ei tule enamasti suure pauguga nagu filmides. Ei ole nii, et ühel hommikul ärkad üles ja taustal mängib dramaatiline muusika. Pigem hiilib see ligi nagu kass, kes tahab su võileiba ära varastada – alguses märkamatult ja siis järsku avastad, et oled juba täiesti tühi.

Kõigepealt hakkad ütlema lauseid nagu:
“Pole hullu, ma teen selle kiiresti ära.”
Ja siis:
“Ma puhkan nädalavahetusel.”
Ja lõpuks:
“Miks ma seisan külmkapi ees ja hoian telefoni pesumasinas?”

Mul on tunne, et aktiivsed inimesed on läbipõlemise suhtes eriti “andekad”. Meile meeldib teha. Kui tekib üks vaba hetk, siis me ei mõtle: “Küll oleks tore puhata.” Ei. Me mõtleme:
“Äkki alustaks uut projekti?”
“Äkki õpiks itaalia keelt?”
“Äkki remondiks vannitoa?”
“Äkki ostaks veel ühe korteri?”

Ja siis ühel hetkel avastad end kell 23:47 Googeldamas:
“Kas inimene päriselt vajab und?”

Mina olen õppinud, et kõige raskem osa ei ole töö tegemine. Kõige raskem osa on piduri leidmine. Eriti siis, kui sulle päriselt meeldib see, mida sa teed. Sest kui töö pakub elevust ja tulemused motiveerivad, siis on väga lihtne hakata uskuma, et oled mingi pooleldi robot. Kahjuks keha sellega alati ei nõustu.

Läbipõlemise juures on kõige kavalam see, et alguses tundub kõik täiesti kontrolli all olevat. Sa oled produktiivne. Kalender on täis. Telefon plingib. To-do list pikeneb kiiremini kui Tallinna ummik reede õhtul. Ja sa isegi naudid seda väikest adrenaliini.

Kuni ühel päeval küsib keegi sinult täiesti lihtsa küsimuse ja sul tekib tahtmine metsa kolida.

Ma olen aru saanud, et taastumine ei tähenda alati suuri muutusi. Vahel tähendab see lihtsalt väikeseid asju:
päris lõunapausi tegemist,
jalutama minemist ilma podcastita, või seda, et sa ei vasta e-kirjadele voodis teki all nagu salajane öötööline.

Ja üks oluline asi veel — abi küsimine ei ole nõrkus. Kuigi millegipärast meile meeldib mõelda, et tugev inimene saab kõigega ise hakkama. Tegelikult on päris tugev see, kes julgeb öelda:
“Kuule…mul on vist praegu natuke liiga palju.”

Mina õpin seda siiani. Vahel täiesti edukalt.
Vahel söön stressist kolmanda jäätise ära ja nimetan seda “enesearenguks”.

Ausalt öeldes arvan ma, et täielikku tasakaalu ei eksisteerigi. Vähemalt mitte sellist Instagrami versiooni, kus inimene ärkab kell 5, mediteerib, joob sellerimahla, kasvatab kolme ettevõtet ja on samal ajal emotsionaalselt puhanud. Igaüks peab ise oma tasakaalu leidma, jooga ja seller ei ole igaühe jaoks…mina olen rohkem nagu “maali ja söö liha” type of girl.

Muidugi päris elu on rohkem selline: üks päev oled supernaine,
teine päev otsid auto võtmeid, mis on terve aja sul taskus olnud.

Ja see on okei…ma vähemalt ütlen endale nii, siis ei pea tunnistama, et mõistus koos võtmetega läinud.

Ma arvan, et oluline ei ole olla kogu aeg tubli. Oluline on märgata, kui hakkad iseendast liiga kaugele jooksma. Sest eesmärk ei ole jõuda võimalikult kiiresti kuhugi välja. Eesmärk on see, et sul oleks jõudu seda teekonda ka nautida ja veel paremal juhul ka teistega jagada.

Nii et jah…korter #4 tuli ära. Koos elevuse, hirmu, uute ideede ja väikese kaosega. Aga seekord üritan ma vähemalt meeles pidada, et puhkus ei ole preemia, mille peab välja teenima. See võiks olla normaalne osa elust.

Kuigi noh…
seda kirjutan mina…inimene, kes praegu mõtleb juba vaikselt:
“Hmm…aga mis projekt võiks olla korter #5 järel?” 😅

7 thoughts on “Kõik on kontrolli all…vist”

  1. Täiega tubli oled 😘. Ja puhkama peab, muidu universum saadab sulle sundpuhkuse… räägib siin teine pimedas teki all meile lugeja 😅.

  2. Love this honesty about life being a juggling act. I actually use AI Gen Music to create original music as a way to unwind, and it helps me step out of my head. Such a cool tool for sparking creativity when you’re pressed for time. original music

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *