Järjepidevus :)

Järjepidevus, distsipliin ja plaan – need on edu kolm põhivundamenti. Kõik oleme kuulnud, et järjepidevus viib sihile, aga miks see siis tegelikult nii on? Üks loll plaaniga on ju edukam kui geenius ilma plaanita, kas pole? No kuulge, mõelge sellele hetkeks. Kui sul on vähemalt mingi plaan ja sa oled valmis selle nimel iga päev tööd tegema, siis on su võimalused edukaks saada juba palju suuremad kui inimesel, kes ainult unistab.

Aga hakkame pihta – plaanist. Miks see üldse oluline on? No mõtlege, kui pole plaani, siis on nagu autoga sõitmine pimedas ilma kaardita. Sa võid küll sõita, aga väga tõenäoliselt sõidad kuhugi valesse kohta. Plaan annab su elule suuna, aitab aru saada, mida sa täpselt tahad saavutada, kuidas sinna jõuda ja kui see ei toimi, siis on plaan B. Plaan B? Jep, see tuleb sul a välja mõelda. Mõistlik oleks ka plaan C jne, tähestikku teate isegi. Nii ja siis on suurabi mees märkmik. No see ongi see märkmik, kus sa iga päev oma tegevused kirja paned ja siis need päevapealt maha tõmbad. Võib-olla on see kõigile tuttav – vähemalt ühe korra on me kõik tundnud seda uhkust ja rahulolu, kui saad nimekirjast midagi maha tõmmata. See on nagu väike võit igal päeval!

Aga kui plaan on paigas, siis on oluline ka järjepidevus. Sest mis kasu on suurest plaanist, kui sa täna tahad, homme unustad ja ülehomme oled jälle mingi uue idee otsingul? Järjepidevus tähendab iga päev väikeste sammude tegemist oma eesmärgi suunas. Üks samm ei pruugi tunduda suur asi, aga kui neid samme teha iga päev, siis viivad need su lõpuks ikkagi soovitud sihini. Isegi kui see võtab kauem aega, siis uskuge mind – iga samm viib sind lähemale sellele, mida tahad. Ja kui su plaan on paigas, siis on see nagu rajakaart, mille järgi sa saad oma samme seadistada. Kui pikalt peab siis järjepidev olema? Oleneb plaanist, aga anna igale plaanile vähemalt 90 päeva aega. Ehk siis järjepidevalt toimetad selle plaani kallal 90 päeva. Kui selleks ajaks ei ole edusamme, siis istu oma plaaniga kora veel maha ja hinda olukorda.

MMinu plaani teavad vist juba kõik, aga tuletan meelde. Kümne aastaga pidin saama  oma kodu. Ja mina ainult ei unistanud, vaid ma tegin iga päev midagi selle nimel, et see saavutada. Täna, viie aasta pärast, olen oma kodu saanud ja lisaks sellele ka ühe korteri tulu teenimiseks. Nimelt poole väiksema ajaga saavutasin planeeritust rohkem. Ehk siis… väike plaan + järjepidevus = suur saavutus. Ja see ei pea alati olema ideaalne plaan – peaasi, et sul üldse mingi plaan oleks. Isegi kui see on mõni “loll plaan”, nagu me vahel naljatame, siis vähemalt teed sa midagi. Ka läbikukkumine on edasiminek, sest vigadest me õpime. Järgmise plaaniga sa ei alusta enam tühjast kohast vaid juba kogemuste pealt.

Ja distsipliin? Ah, see on see osa, mis tuleb mul alati meelde tuletada. Kuna ma olen rohkem selline “kunstniku” tüüpi, kellele meeldib hetkes elada ja nautida, siis tuleb mul end iga päev kokku võtta ja ikkagi kõike teha. Mõnikord on raske, aga iga kord, kui ma teen seda, siis hakkan nägema ka tulemusi. Distsipliin on nagu muskel – mida rohkem sa seda harjutad, seda tugevamaks see muutub.

Niisiis, kui tahad edu, ära alahinda plaani, järjepidevust ja distsipliini olulisust. Olgu see siis su igapäevased väiksed sammud või suuremad sammud, mida võtad oma eesmärkide suunas – lõpuks viib see sind sinna, kus sa tahad olla. Ja kus me tahame olla? Tipus! 😉